Tänasest ei ole midagi eriti kirjutada, kuna ei toimunud suurt midagi mainimisväärset. Plaan on hakata praegu(õhtul) filmi nimega Paul vaatama - komöödia, kus mängivad samad kutid, kes olid ka Shawn of the Dead-is (nimed ei tule meelde, üks oli selline tüse kutt ja teine blond).
A tundub, et tänaseks on kõik. Pea sai tühjaks.
Pmst täna jõmmis selline lugu, et harjutuste vahel kõndisin tiba ringi ja möödudes rinnalt surumise nurgakesest, mingi kutt nagu hõikab mind. Ei kuulnud, mis ta mulle öelda tahtis, aga uudishimu sai võitu ja ma kummardusin tiba lähemale, et teada saada, mida mingi võõras minust tahab. Kutt vaatas mulle väga rõõmsa näoga otsa ja kenasti viisakalt küsis, et Vabandust, äkki saaksite..... Pööran ka siis korra pilgu kõrvale ja näen, et kutil kang rinna peal. Ilmselt lõppes jõud väga ootamatult. Aitasin tal selle alt pääseda ja loodan, et ta on nüüd mulle teene (elu) võlgu.
Vast kirjutan õhtu poole veel midagi, aga hetkel on pea tühi.
Minu esimene katse blogi kirjutada. Juba ette on tunda, et see asi ei lähe nagu plaanis. Kirjavigade jms jama pärast vabandan juba ette ära, kuna oma teksti ma üle lugeda ei suuda, kuna tekiks tahtmine see lihtsalt ära kustutada. Muidu tundus tore idee kirjutada oma elust kui sellisest. Lugejad peavad ilmselt pettuma, kuna pole just väga millesti kirjutada.
Aga pmst praegu ma tõmban arvuti kinni ja loen ühte toredat raamatut, mille sain klassivennalt. Vb kui homme on viitsimist ja ideid, võin siia isegi tagasi pöörduda. Praegu on küll selline tunne, et see jääb ka viimaseks sissekandeks minu blogis, aga eks aeg näitab.
