Hoiatan siin ette, et kõik see lugemine, mis te plaanite teha on omal vastutusel. Ideed, mis te võite siit saada, võivad teid hulluks ajada ja teile mõistuse röövida. Seega loe edasi ainult juhul, kui sa oled kindel, et su väikene mõistus suudab sellega toime tulla. Või kui sa oled erakordselt loll ja sulle lihtsalt ei jõua see jutt kohale.
Alustame siis näiteks mõistest aeg. Igaüks võib nüüd mõelda, mis see sõna tema jaoks tähendab. Minu jaoks on see pmst minevik, olevik ja tulevik. Vahet pole, kuidas me seda aega tõlgendame. Fakt on see, et aeg ei lase ennast millestki häirida. Aeg läheb edasi ka siis, kui on hävinud meie universum ja kõik, millest me vähegi midagi teame. Igatahes sealt arendame seda ideed edasi, et kui aeg ei lõppe kunagi, ulatub ta ka ilmselt lõputusse minevikku. Meie ajaarvamise kõige kaugem punkt on pandud umbes 6 miljardi aasta tagusesse aega. Aega, mil leidis aset Suur Pauk. Kuid see tekitab küsimuse, et mis oli enne seda suur pauku? Pole võimalik, et enne seda ei eksisteerinud sellist asja, nagu aeg. Seega, mis põhjustas suure paugu? Mis oli enne suurt pauku? Universum ei saanud lihtsalt iseenesest tekkida.
Ühtlasi ei saa universumi teket ka mingi jumaliku olendi kaela veeretada, sest tekib küsimus, et kui tema lõi meie maailma, siis mis lõi tema maailma? Kas meie jumala maailma lõi keegi, kes on jumalale jumal? Ja kui nii, siis mis lõi tema?
Seega on teooria, et aeg liigub ringiratast. Kuigi ma ei suuda seletada selle ajaringi algust, tundub see ringisüsteem minu jaoks üsnagi loogiline lahendus. Meie elame ajas, mis on juba kunagi olnud ja tuleb uuesti peale meid. See aeg võib olla meeletult pikk periood, aga ta siiski kordub. Seega, kas võib olla, et ma olen seda teksti juba lõputu arv kordi siia kirjutanud ja kirjutan miljardite aastate pärast uuesti ja uuesti? Igatahes nii mõistan mina seda ringisüsteemi.
Või on võimalus, et aeg on lihtsalt sirgjooneline ja liigub ainult edasi. Seega kui me algust seletada ei oska, lõppeb see nii, et lõpuks ei eksisteerigi enam midagi peale aja. Pole planeete, kosmost ega mitte midagi peale aja, mis lihtsalt edasi liigub...
Või on võimalus, et aeg on lihtsalt sirgjooneline ja liigub ainult edasi. Seega kui me algust seletada ei oska, lõppeb see nii, et lõpuks ei eksisteerigi enam midagi peale aja. Pole planeete, kosmost ega mitte midagi peale aja, mis lihtsalt edasi liigub...
Sellega jõuan kenasti meie eilse vestluse järgmise osani, milleks oli ajas reisimine. Eile jõudsime järeldusele, et ajas on võimalik ainult edasi liikuda, aga praegu on mul ka idee tekkinud, kuidas reisida ajas tagasi, aga ma seletan seda vähe hiljem. Minu(ja mitte ainult minu) teooria ajas reisimiseks oli liikuda valguse kiirusest(mis on lõplik kiirus - st sellest kiiremini liikuda ei saa) kiiremini. Seega, kui jõuad valgusest ette, jõuad sa ka ajas ette. Mõelge sellele, et kui liikuda kellast, mis peegeldab valgust tagasi valguse kiirusel, eemale valguse kiirusel, näib meile, et aeg seisab paigal. Kui liikuda aga valgusest kiiremini, jõuame me valgusest ja ka ühtlasi ajast ette. Seega, kui liikuda piisavalt kiiresti, liigume me tulevikku.
Selleks, et jõuda 1 sekundiga 1 aasta tulevikku, peaksime(minu arvutuste kohaselt, mis ei pruugi olla eriti õiged) liikuma umbes 37 miljoni kordsel valguse kiirusel. Ei kujuta küll ette, kuidas seda saavutada, aga teoorias peaks see olema võimalik.
Seega jõuan nüüd ajas tagasi liikumiseni. Kiirus ei saa olla negatiivne, seega ei leidnud ma varem viisi, kuidas see võiks võimalik olla, aga oletades, et aeg on ringjooneline ja kordub, on võimalik liikuda nii kaugele tulevikku, et jõuda uuele aja ringile ja seega ka jõuda tulevikus minevikku.
Selleks, et jõuda 1 sekundiga 1 aasta tulevikku, peaksime(minu arvutuste kohaselt, mis ei pruugi olla eriti õiged) liikuma umbes 37 miljoni kordsel valguse kiirusel. Ei kujuta küll ette, kuidas seda saavutada, aga teoorias peaks see olema võimalik.
Seega jõuan nüüd ajas tagasi liikumiseni. Kiirus ei saa olla negatiivne, seega ei leidnud ma varem viisi, kuidas see võiks võimalik olla, aga oletades, et aeg on ringjooneline ja kordub, on võimalik liikuda nii kaugele tulevikku, et jõuda uuele aja ringile ja seega ka jõuda tulevikus minevikku.
Seega, olen ma vist just tõestanud TEOREETILISELT ajas rändamise.
Veel arutasime küsimust, mis on reaalne ja kas elu, nagu meie seda näeme üldse eksisteerib. See on minu arvates veel see kõige keerulisem teema. Kas ma näen kõike mis silm seletab ja kõrv kuuleb oma peas? Kas teised inimesed üldsegi eksisteerivad, või ma lihtsalt kujutan seda kõike endale ette? Kui ma kelleltki küsin, kas ta on reaalne, kas ma siis kujutan ette, et sa oled veendunud, et oled reaalne? Mõelge sellele, et kui te loete seda kirjutist, kas see ei või olla tegelikult sinu enda idee, millele sa mõtled ja sa ainult kujutad ette, et saad selle idee minult. Ma olen juba ise vägagi segaduses ja aju hakab kergelt üle kuumenema.
Oleme me lihtsalt mingi arvutiprogrammid vms ja ma eksisteerin oma maailmas üksi? On siis igal inimesel oma reaalsus, mis ei pruugi olla selline, nagu mina seda näen. Reaasuses võib olla ju hoopis rohkem dimensioone ja miski ei pruugi näha välja selline, nagu mina aknast välja vaadates seda tajun.
Kui ma lõpetaksin oma elu(mida ma muidugi ei tee), kas ma ärkaksin siis üles kuskil arvuti taga kirjaga GAME OVER? Sisestaksin paar eurot ja alustaksin uut mängu, millel nimeks elu?
Seega ma lõpetan selle pika ja äärmiselt segadusttekitava kirjutise. Küsige endalt mõnda küsimust, mis ma siin ära tõin ja elu tundub hoopis tähtsusetum, kui enne selle lugemist.
Minu aju on nüüd igatahes ennast ammutanud ja tõsiselt läbi kepitud. Seega oleks vist targem lihtsalt lahkuda.
Edu elu mõtte otsimisega!
