Mõned teist on justkui kuulnud jutte, et ma olen suremas. Ilmselt osalt selle pärast, et mina olen selliseid jutte levitanud. Nimelt lähenes mul ajateenistuse arstliku komisjoni aeg ja sellega seoses pidi perearst mind väheke uurima. Kõige selle käigus selgus, et minu vererõhk on natuke üle normi. Egas midagi, pandi külge masin, mis iga 15 minuti tagant mõõtis mu vererõhku..... Polnud lõbus.. Inimesed vaatasid mind nagu terroristi, kui miski bussipeatuses või loengus või autokooli teooriatunnis minu küljes vibreerima ja piiksuma hakkas. Lisaks sellele kadus mul peale 12ndat tundi igasugune tunne vasakus käes ja ta rippus niisama kasutult mu kõrval.
Hommikul viisin masina arstile tagasi ja selgus, et sellist vererõhku pole ta noorel inimesel veel näinud. Kui minusuguse maksimaalne kõrgem piir on 140, siis minu ööpäevane keskmine oli 178... Kõige kõrgem tulemus oli lausa 220. Kuna tean inimest, kes viidi 200ga haiglasse, olin ma täitsa üllatunud sellest tulemusest. Arst tegi suured silmad ja uuris, kas ma tunnen end ikka hästi. Üritasin teda veenda, et enesetunne küll ei ütle, et ma oleksin kohe suremas - ta ei uskunud. Seega lasin teha ultraheli neerudest ja südamest. Mõlemad on korras - arst on segaduses.
Käisin ära ka siis arstlikus komisjonis, kus otsustati, et veel nad minuga tegemist teha ei taha. Seega anti mulle 10€ ja paluti kuue kuu pärast tagasi tulla. Success :)
Nüüd aga palun ma siinkohal teie kõigi abi. Nagu mõned teist juba teavad, plaanin ma kirjutada põhjaliku review raamatust, mille teie, kallid lugejad, mulle valite. Valimise meetod pole veel kindel, aga kui juhtub, et ma mingit polli ei tee, siis võite hakata igaks juhuks juba vaikselt soovitama raamatuid. On ka plaan teha seda sama ühe filmi kohta, seega võite ka seda hakata pakkuma. Ütlen aga ära, et ei mingit Fifty Shadesi.... Palun.
Okei, tegelikult ma ei plaani veel surra ja kavatsen olla teile kõigile tülinaks veel pikka aega. Andke andeks, kui segadust tekitasin.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar