Ma tean, et ma pole eriti aktiivne siin viimasel ajal olnud, aga võin uhkusega öelda, et mul pole isegi kahju. Lõpuks on mul tunne, et käes on tõesti kevad. Seega mida ma teen? Muidugi istun läpakaga õues ja valvan oma magavat venda. Ühtlasi näen ma oma päevituse kallal vaeva. Nimelt on mul jalas ainult lühikesed püksid ja mul on ikka kohutavalt palav. Ja see ongi kindel märk, et käes on kevad.
Aga miks ma ikkagi siia kirjutan? Well.. asi on selles, et mul pole tõesti midagi teha. Kuna päike on väga ere, ei ole mul võimalik siin õues mingit filmi vaadata. Seega kirjutan ma siia puhtalt igavusest, ehk ei maksa midagi erilist oodata siit.
Päike paistab, ilm on soe ja ma vaatan, kuidas erinevad siplegad ja kärbsed proovivad minu maas oleva särgi sisse pesa teha. Aga ma ei hakka neid isegi takistama praegu, sest vastasel juhul peaksin ma pärast uuesti neist lahti saama. Mul jääb üle vaid loota, et nad varsti avastavad, et minu särk ei ole nii põnev, kui nad arvavad ja annavad lihtsalt alla.
Käisin täna ka esimest korda rattaga sõitmas. Ja tegemist oli väga mõnusa reisiga. Teekond kooli oli kenasti allamäge ja ei valmistanud erilisi raskusi. Teekond tagasi oli märgatavalt raskem, aga siiski talutav.
Ja ma lihtsalt higistan siia klaviatuuri peale... Palav on.. ja mitte midagi pole siia parata.
Aga viimasel ajal on tõesti märgata, et elu liigub ülesmäge. Mul kohe tõesti ei ole millegi üle nuriseda, seega ma ei hakkagi siin midagi kurtma. Jätan selle järgmiseks korraks, aga ma ei väida täie kindlusega, et see järgmine postitus kunagi lähiajal võib tulla.
Ma kardan, et see postitus võib kohe väga traagilise lõpu leida, sest kohe, kui mu vend ärkab, pean ma temaga tuppa tagasi kolima. Seega hoidke pöialt, et see ei juhtuks veel niipea.
Jäänud veel nädal aega esimese eksamini. Selleks on muidugi kirjand (ja mu vend juba liigutab) ja ma tõesti arva, et minu kirjandist ei saa eriti asja. Siiani pole ma kogu oma elu jooksul kirjutanud ühtegi rahuldavat kirjandit, seega ei ole mul tõesti eriti kõrgeid ootusi. Ja mu vend ärkas.
Tsau!
