Vahepeal on möödunud meeldiv arvestusnädal ja vähe meeldivam vaheaeg. Oma jutuga alustan siis kronoloogilises järjekorras kuskilt arvestuste kandist.
Võin uhkusega öelda, et minu mata arvestuses oli ainult 1 viga. Ma veel täpselt ei tea mis see viga oli, aga ma tean, et ta oli seal. See tulenes ilmselt liiga kergest tõenäosusest ja muudest asjadest, mis ei hõlmanud siinuseid. Oli meeldiv kasutada matemaatikas üle pikkade aastate ka numbreid. Hakkasid teised juba vaikselt meelest minema. Minu suhe pole nende x-ide ja tangensitega eriti soe, sest nad tavaliselt annavad mulle vastuse, mis erineb kõikide teiste vastustest selles suhtes, et ta on vale.
Füüsika arvestus oli seekord esimene füüsika, kus ma ei kasutanud abimateriale, mis kujutavad endast väikest paberit rohke informatsiooniga asjadest, mis on täpselt töös. Seekord proovisin lahendada töö oma peaga ja peab tunnistama, et Härra R-i töö oli pettumustvalmistavalt lihtne. Minu (ja ka teiste) arvates olid mul kõik vastused ja lahendused õiged, mis peaks mulle tagama vähemalt 3+.
Mingil ajal oli ka bioloogia arvestus, kus tegime klassivennaga challenge, et kes suudab töös mainida rohkem sõna "majakas". Mina võitsin 4ga. Eriti kõrget hinnet ma sealt ei oota, aga loodan, et õpetajal on minu tööd lugedes piisavalt lõbus, et ta mulle väga madalati hinnet ei pane. Igaks juhuks kirjutasin töösse ka Dark Knighti lõpukõne: a'la biotehnoloogia on tehnoloogia, mida me väärime, aga mida me praegu ei vaja jne...
Kirjandus oli suuline, seega oli see juba algusest saadik kindel 5. Selleks ei pidanud isegi õppima ja seega ma ei hakanud mingi konspektiga isegi jändama ja läksin sinna niisama juttu ajama. Õnneks läks kõik täpselt nii nagu plaanitud.
Vaheaeg möödus väga kiiresti. Mäletan, et läksin reede õhtul magama ja täna ärkasin üles suure peavaluga ja avastasin, et ongi juba homme kooli vaja minna.
Eile näiteks käisin kinos õudukat vaatamas. Kui keegi plaanib minna seda veel vaatama, siis teadke, et see järgnev lõik sisaldab spoilereid. Ma filmi nime küll ei mäleta, aga tean, et see oli õudukas. Enne filmi lugesin kellegi teise muljeid, kes rääkis, et tegu on ääretult õudsa filmiga. Umbes poole filmini pidin taga nõustuma. Siis kruvis kenasti pinget ja sisaldas palju ehmatuskohti, mis panid kinorahva karjuma. Film oli alla 14 keelatud ja minu kõrval istusid kaks väikest tüdrukut, kes pidid sisse saamiseks dokumenti näitama. Nendele oli küll film piisavalt õudne, sest nad kiljusid korduvalt ja vahepeal piilusid ka sõrmedevahelt natukene ekraani, aga mulle tundus, et kokku nad üle 10 minuti seda filmi ei näinud ja seegi oli kahe peale kokku. Aga kahjuks pean tõdema, et filmi lõpp vajus ära ja ei olnud enam jube vaid kohati isegi naljakas. See nagu maandas pingeid ja abiks ei olnud ka see, et kõik oli väga etteaimatav ja kui lõpuks peretütar ülejäänud pere kirvega mõrvas, siis ei olnudki muud teha, kui kehitada õlgu ja öelda meh. Filmi alguse põhjal ootasin rohkem, aga ei saa öelda, et oleks kehva film olnud, sest kokkuvõttes jäid isegi mul jalad kergelt sudisema.
Korra sai ka käidud lauamänge mängimas, mis tähendas, et me ostsime ühe uue mängu. Pean tõdema, et lauamängud on kuradi kallid. Igatahes, ostsime üsnagi toreda mängu ja esimene mäng ma kohe kaotasin suurelt. Teine mäng ma juba teadsin, et on jube lihtne sohki teha ja seega ma seda ka tegin ja üllatavalt tulin välja võitjana. Siiski, ma ei soovita seda mängimisviisi kellelgi, sest nii kaob suur osa mängu võlust ära.
Tagasiteel Ihastest avastasin, et väljas tuiskab lund ja teed on kaetud jääga. Juba teises kurvis proovisin testiks pidureid ja avastasin, et nad on seal lihtsalt niisama ilu pärast. Seda oli ka rool, ja nii ma sõitsingi kohe kuskile põllule. Õnneks nägi seda pool Ihastet pealt ja sõbralikud kohalikud tõukasid mind jälle teele tagasi. Ülejäänud tee möödus vaikselt kuni 30 kilomeetrise tunnikiirusega kulgedes. Mina tundsin ennast oma suverehvidega nagu lehm libedal jääl ja õnneks ma polnud ainus, sest tee peal nägin autosid, kellel ei vedanud nii nagu mul ja nad olid tõenäoliselt sunnitud öö veetma kraavis. Kokku kestis mul sõit üle poole tunni, mis on üllatavalt pikk aeg, sest liiklust just väga palju polnud.
Veel proovsime uut mängu (teises seltskonnas) Alkopoly. Reeglid olid üsnagi lihtsad ja ise välja mõeldud. 1 pits võrdus 200 monopoly rahaga. Võlgu jääda ei tohtinud ja raha pidi kohe ära maksma. Õnneks alustasime juba kell 1 päeval ja seega sai õhtul juba omal jalal koju jalutada.
Kokkuvõtteks võib öelda, et viimased paar nädalat on olnud üsnagi teguderohked ja ka mingil määral meeldejäävad.
Olen uhke, et pidasin sellise pika postituse lõpuni vastu ja ei andnud alla kirjutades, et rohkem ma ei viitsi. Seekord kirjutasin ära kõik, millest ma tahtsin (ja mis meeles oli).
Et olge mõnusad ja enamusi teist ma näen homme.
