Küünelakk ja juuksed...

Tundub, et mul tuleb siis siia midagi ka vahelduseks kirjutada. Muidu saab veebruar läbi ja ma olengi siia ainult ühe pisikese märgi maha jätnud. Inimesed muutuvad kärsituks ja hakkavad juba kurtma, et ma olen laisaks muutunud. Sellele on muidugi väga raske vastu vaielda, sest laiskus ongi vist ainus põhjus, miks ma siia midagi ei ole kirjutanud. Aga nüüd hoidke oma tooliservadest kinni, sest minu laiskus on üle läinud ja ma võtan jälle aega ühe tillukese pooltunnikese, et jagada teiega midagi (ma veel ei tea mida, aga küll ka see kohe selgub).

Alustan näiteks sellest, et möödas on arvestused (juba ammu tegelikult) ja isegi hinded olen kätte saanud. Saak oli selline tavaline, mis tähendas, et keskmine hinne ületas 4.0-i, aga seda üsnagi napilt. Vähemalt on ema rahul ja see tähendab, et ka mina olen rahul. Eks elus kipub tavaliselt nii olema, et kui miski emale sobib, siis eks peab ta ka mulle sobima... Keegi kavalpea oli otsustanud, et meie kolmapäevad on liiga lühikesed ja seega lisati meile sinna lõppu veel üks matemaatika tund. Aitäh.....

See nädal on möödunud üsnagi tõbiselt. Esmaspäeval oli kurk valus ja kuna pühapäev venis pikale ja hommikul oli seega suur uni, tundus ainuõige valik jääda koju. Nii ta ka läks. Jäin koju ja tegin tasa need paar nädalat, kus ma ei jõudnud Breaking Badi vaadata. Nüüd olen jälle sellega graafikus ja tuleb tunnistada, et seekord rahvasuu ei valetanud ja tegemist on tõesti huvitava sarjaga. Teisipäev olin koolis ainult natkunene. Ei saa ju üle pingutada selle kooliga. Kolmapäeval olin teisipäevasest poolikust koolipäevast nii väsinud, et otsustasin jälle koju jääda. Täna (neljapäeval) otsustasin siiski kooliga proovi teha. Kannatasin ära kõik tunnid ja selle kõige peale läks ainult kaks tervet pakki salvrätte. 

Erisoov: küünelakk....

Minu kokkupuude küünelakiga on üsnagi põgus. Leidis see aset perioodil, mil mu õde selle avastas ja mina olin veel nii väike, et ei osanud seda väga karta. Seega saan rääkida ka isiklikust kogemusest. Muidu võin mainida, et mul pole küünelaki vastu midagi, aga seda seni, kuni sel pole otest kokkupuudet minu küüntega. Kohati on täitsa huvitav vaadata, et mida naised on oma küüntele joonistanud. Kes hoolitseb nende eest, kes on nad käest ära lasnud.... Sellised pikad ja teravad küüned mulle eriti ei meeldi, sest nende vastu on väga raske võidelda, kui nad peaksid soovima minu ihusse tungida. Aga küüned peaksid tüdrukul olema ikka nii pikad, et ta saaks mul korralikult selga sügada. 

Hiljuti sain teada, et see värvimise protsess on märgatvalt pikem ja keerulisem, kui ma arvasin. Ma eeldasin, et sellega läheb maksimaalselt 15 minutit. Mis see siis ära ei ole? Võtad selle pisikese pintsli ja võõpad kiirelt värske värvikihi küünele peale.... Aga ei... Selleks on vaja ikka eelnevalt küüned ära puhastada, kuivatada, lihvida jne. Kui see osa on tehtud, võib hakata värvima. Värvitakse nagu autot. Kõigepealt kruntvärvi paar kihti, siis põhivärvi mitu kihti. Ja seda kõike MILLEKS? Miks ei piisa lihtsalt ühest kihist värvist? 

Õiendus: Selle värvimise protsessi mõtlesin ma enamuses ise välja ja seega võib esineda reaalsusega väikseid erinevusi. Sellegipoolest olen ma arvamusel, et umbes nii see peaks käima ja ei ole midagi, mida te saaksite teha, et minu arvamust muuta. Mina olen mees ja seega ma tean, milline üks tavaline värvimine peaks välja nägema...

Erisoov2: juuksed...

Kokkupuude juustega on mul vähe suurem kui küünelakiga. Juuksed on mul olnud nii kaua, kui ma suudan meenutada. Tahaks nüüd uhkusega mainida, et ma pole kunagi oma juukseid värvinud, aga need, kes on minuga rohkem kokku puutunud, teavad, et seda ma öelda ei saa. Te ei kujuta ette, kui hirmus kogemus võib olla ühe poisi jaoks juuste värvimine. Selline asi jätab armid kogu eluks. Pidin järgnevatel nädalatel lugematul arvul kordadel seletama, miks mul täpselt salgud blondeeritud on ja aus olla, siis see hakkas juba ära tüütama. Seega lasin need maha võtta. 

Tüdrukute puhul on ilusad (ja kindlasti pikad) juuksed sageli hea suhte üheks eelduseks. (sorri, lühikeste juustega tüdrukud, aga te ei meeldi mulle). Värv polegi enamasti eriti oluline. Mõtlesin küll varem, et kui juuksed ikka päris sinised on, siis on asi vähe imelik, aga tuleb tunnistada, et ka see arvamus on nüüd muutunud. Üldiselt meeldivad mulle sirged juuksed, aga ka seda ei saa ma täie veendumusega väita, sest mõnikord on mul hoopis patsi või loki tuju.
Juuksed on väga keeruline teema minu jaoks, aga üldiselt saan vist mainida, et mida pikemad ja sirgemad nad on, seda rohkem nad mulle meeldivad. Aga see muidugi ei tähenda, et te kõik peaksite nüüd asuma juukseid ruttu kasvatama ja sirgendama. Olge ikka edasi nii, nagu teile endale meeldib (eeldusel, et teile ei meeldi kiilakas olla. Kui meeldib, siis palun ärge minu silma alla sattuge).

vot