Enne, kui te hakkate seda lugema, võtke endale taustaks see väike viiske. Teoorias peaks see tekitama lugejas väga eepilise tunde ja loodan, et selle saatel lugedes te hakkate hindama minu blogi kunstilist väärtust.
Aga muidugi olen ma jälle siin kirjutamisse ühe pikema vahe sisse lasnud. Kui ma nii jätkan, kaotan varsti oma lugejad. Ärge aga muretsege. Mul on plaan (jällegi) hakata tihemini kirjutama. Kui ma korra nädalas siia oma mõtteid panen, on mul alati tunne, et midagi jääb nagu puudu. Isegi siis, kui ma kirjutan siia kõigest, millest ma soovisin, ei ole see minule rahuldav.
Aga alati ei saa kõike seda, mida tahad. Valik selle vahel, et kas kirjutada sitasti või üldse mitte kirjutada on nagu valik, et kas sa tahad surra poomise või uputamise läbi - kummalgi on omad plussid ja miinused, aga tegelikult ei tahaks neist kumbagi.
Ees ootaval nädalal ootab ees mitu hirmuäratavat tööd. Üle pika aja mõtlesin, et olen tubli poiss ja lahendan koduse mata KT kodus ära. Osaliselt see ainult mõtteks jäigi. Tegin ära mõne, et oleks pärast koolis lihtsam teistega "oma lahendusi võrrelda". Pean veel tegema inka kõne. Selle sama, mille pidin tegema juba eelmiseks korraks. Jama on selles, et mul eelmine kord ei tulnud koolis piisavalt häid mõtteid ja seetõttu pidin oma esinemisest loobuma. Ei tulnud pähe piisavalt mõtteid, et minna kasvõi klassi ette improma... Loodan, et seekord läheb paremini.
Tegin eile täitsa ise pannkooki ja harjutasin koogi ümber pööramist viske abil. Telekas tundus see lihtne ja tuleb tunnistada, et ega ta ka päriselus eriti keeruline pole. Võib-olla on asi selles, et ma olen reketit palju käsitsenud või ma olen lihtsalt andekas, aga koogi pillasin ma ainult ühe korra maha ja siis pääses ta ka ainult ehmatusega.
Olen oma tulevase autoga praeguseks 3 korda ülevaatuselt käinud ja siiani pole veel läbi saanud. Tuleneb see sellest, et tagumiste pidurite pidurdusjõud on liiga erinev - üks pidur on poole tugevam kui teine. Praeguseks on juba peaaegu terve pidurisüsteem välja vahetatud, aga jama on ikka alles. Aga nüüd on võib-olla lahendus käes. Aega saan, siis lähen ja uurin seda. Tuleb loota, et see auto veel lähiajal korda ei saa, sest seni saan ma sõita vähe parem a autoga.
Minu tulevane auto sõites koliseb üsna jubedalt ja teeb üldse selliseid hääli, mida ta ilmselt teha ei tohiks. Lisaks ei ole mõtet ka eriti sõidumugavusest rääkida.
Bodypumpis on uus kava!!!! Lõpuks... Ja peab mainima, et soundtrack on üsnagi kohutav. Kava ise tundub kuidagi kergem kui vana. Kui eelmises kavas higistasin nii, et pidin vaatama, et loigus ei libastuks, siis uues läks vaevu nahk märjaks. Biitseps muutus kohe eriti lihtsaks, andes nüüd iga natukese aja tagant sulle hetke, et puhata. Kui mainiti, et eelmise kava õla trenn oli viimase 5 aasta raskeim, siis see uus ilmselt ületas selle - laulu lõpuks olid mul pisarad suurest pingutusest silmis. Kõht muutus samuti vähe raskemaks. Kui eelmine kava oli orienteeritud rohkem 6-packile, siis praegune keskendub rohkem 8-packi vormistamisele. Eriti huvitav harjutus oli "mägironija", mis tekitas väga meelierutava tunde.(ma ei tea isegi, mida ma täpselt selle all mõtlen).
Päeva mõtteterana kommentaar Cinamoni kodulehelt:
Ise küll pole veel seda filmi näinud. Kuid siiski parim film mida üle pika aja näinud olen.
Kõik, mida te siin loete ei pruugi alati olla 100% täpne ja kui minu jutt siin lehel tundub totaalse jamana, siis teadke, et ta ainult tundub nii.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar