Undiin.

Nädalavahetus möödus väga kultuuriliselt. Harisin ennast nii kino kui ka teatri vallas. Alustan just selle teatrist. 

Nimelt käisin vaatamas Emajõe suveteatri suurlavastust (raadios öeldi nii) Undiini. Kõik edasine jutt võib sisaldada spoilereid, aga ma proovin neid vältida (eriti TDKR-i osas).

Nagu selgus, oli Undiin näkk vms. Kahjuks jäin vist korra tukkuma ja mingi vahepealne osa läks kaduma, aga see on andestatav, sest etendus oli ju ikkagi 3 tundi pikk (koos vaheaegadega). Tükk rääkis igatahes undiini armastusest inimese vastu, mis oli teiste undiinilaste jaoks üsnagi sama, mis kristlastele saatanaga vennastumine. Point on selles, et varsti läks asi käest ära (nagu teatris ikka juhtub) ja teistel undiinidel polnud loo peategelase undiini vastu enam eriti sõbralikud tunded. Need vaenulikud tunded olid vist tingitud mingist kokkuleppest, mida murti (sel ajal tukkusin ja ei tea, mis kokkuleppest neil lõpus jutt käis).

Aga üldiselt võin öelda, et tegemist oli üsnagi huvitava etendusega ja mina, kui inimene, kes on palju teatrit näinud, võin seda julgelt ka teistele soovitada. Kohalik ajastu oli seal umbes keskaeg, millele vihjasid rüütlid oma mõõkade ja asjadega, aga see ei takistanud teises vaatluses kuningal musta Renualt'iga saabumast. Ilmselt oli tegemist mõne väiksema/vaesema maa kuningaga, sest vastasel juhul oleks ta endale vähemalt parema auto saanud lubada.

Head huumorit tegi ka Raivo E. Tamm, kelle puhul mul pole õrna aimugi, et mida see "E" seal sümboliseerib, sest Wiki ütles mulle, et ta tegelik nimi on Raivo Tamm... Kui keegi teab, mida see E sael teeb, siis palun andke mulle ka teada. Igatahes ta tegi head huumorit ja sellist huumorit, mida on mul siin raske kirjeldada. Hääl oli tal igatahes täpselt sama, mis mu eelmise aasta bossil, keda oli ka lausa lust kõnelemas kuulda.

Ja Tume Rüütel Tõusiski. Tubli! Vedas tal. 

Ja ma käisin tema tõusmist ka kinos esilinastusel vaatamas. 25 tundi tagasi (praeguse aja järgi) sain veel öelda, et ma olin 300 inimese seas, kes on seda filmi näinud ja vot see oli uhke tunne. 

Mul olid selle filmi suhtes väga kõrged ootused ja pean ütlema, et ma ei pettunud karvavõrdki. Film oli täpselt nii hea, nagu ma olin lootnud (kui mitte parem). Hoolimata sellest, et film kestis 165 minutit, ei tekkinud seal kordagi sellist igavuse momenti. Filmiks sai varutud kõik vajalik söögikraam: suur (liitrine) Fanta, suur popcorn (korralikult maitsestatuna), 2 mahlast juustuburgerit (veel ahjusoojad) ja piisaval kogusel tubakalisi tooteid. Seega võib öelda, et selleks filmiks olin ikka väga korralikult valmistunud.

Filmi nimi oleks ka võinud olla The Dark Knight Rises Again vms, sest egas ta alles esimest korda ei tõusnud. Tõsi, see oli küll esimene kord kui ta tõusis peale seda, kui ta murti, aga samas oli see ka esimene kord, kui ta murti. Aga ärgem narrigem mehe mütsi, sest ega mehel midagi viga polnud. Igatahes, soovitan seda filmi kõigile, kes on vähemalt Batman Begins-i näinud, sest neil oli omavahel kerge seos. Aga oleks kena, kui oleks ka teine osa vaadatud. 

Tegemist oli ühe selle aasta oodatuima filmiga. Sinna nimekirja kuuluvad ka Avengers, Expendables 2 ja The Hobbit. Muud filmid, mida ma kinno vaatama lähen, on lihtsalt boonuseks, aga need on sellised "Must See" filmid.

Ei mäleta, kas olen siin kirjutanud, aga minu tuppa on mingid hiired tekkinud. Ja seda kõige otsesemas mõttes. Üks reede Rakverest tagasi tulles avastasin oma laualt puuris kolm hiirt. Ma ei tea, mis tõugu nad on, kust nad tulid ja mis nende nimed on, aga ma tean, et minust tulevikus eriline hiiresõber ei saa. Nad on küll väliselt armsad ja karvased, aga natukene tüütab ära küll, kui nad igal ööl otsustavad endale läbi puuri põranda põgenemistunnelit kaevama hakata. Ja nad lihtsalt ei anna alla. Lõpuks ma saan nende peale kurjaks ja viskan nad füüsiliselt toast välja (tegelikult asetan nad õrnalt koos puuriga koridori ja siis sulgen ruttu ukse). Lisaks pole nad midagi kuulnud vanasõnast "Ära hammusta kätt, mis sind toidab", sest minul on igatahes sõrmed juba armistunud. 

Loodan, et nad otsustavad siit varsti lahkuda samamoodi, nagu nad siia ka tekkisid, sest mul on tunne, et kui ma varsti korralikult magada ei saa, siis võivad need hiired tänaval kohtuda mõne näljase kassiga (juhuslikult muidugi).

Mina neile nimesid pole andnud, sest nad nagunii nendele ei reageeri ja seega kutsun ma neid kollektiivselt Hiirteks. Ma usun, et ka nemad on selle korraldusega rohkem rahul, kui see, et ma nimetaksin nad Tupsudeks vms (mitte et ma nad nii nimetaksin. Ma nimetaksin nad ilmselt Kreeka jumalate järgi nt. Ares, Hades, Zeus vms).

Aga kui keegi soovib neid endale, siis võite julgelt ühendust võtta. Puuri saab kaasa ainult siis kui võtad kõik kolm korraga või lihtsalt viimase hiire.