Happy 9/11 !

Mäletan, et kirjutasin siia täpselt aasta tagasi midagi sellest, et 9/11 oli kohutav katastroof ja et on möödunud sellest 10 aastat n shit. Aga nüüd, kui on möödunud juba 11 aastat, siis tähendab, et nüüd on okei sellel teemal nalja visata. Siiski, ma veel praegu ei riski sellega ja ilmselt tuleb veel oodata, et ka teised mõistaksid, et nüüd on see naljatamine OK. Kuna eelmine aasta kirjutasin sellest, et tegemist oli jubeda tragöödiaga, siis oleks tsuti igav kirjutada seda sama jama uuesti. Seega võin käsi südamel öelda, et minul isiklikult on sellest saatuslikust päevast 11 aastat tagasi üsnagi savi. Ses mõttes, et mind kohe absoluutselt ei kõiguta enam see, mis juhtus rohkem kui 10 aastat tagasi.

Rõõmsamatel teemadel sellest, et ma olen haige. Kui eelmise haiguse ajal kirjutatud postitust ma täitsa nautisin, siis seekord on mul raskem sellest kirjutada, sest eelmisel korral kulutasin ma juba enamus oma haigus-related naljad ära. Võin aga mainida, et mu nina on kinnisem kui mu püksilukk bioloogia tunnis (ma kinnitan, et mu püksilukk pole kunagi kinnisem olnud). Kurk oli samuti valus, aga kahjuks läks see üle ja ma ei ole suuteline seda piina pelgalt mälu järgi kirjeldama.

Kuna mu õde lõikas mulle uue soengu, siis teoreetiliselt peaksin ma endale nüüd regulaarselt hommikuti vaha pähe määrima. Kahjuks/õnneks ei ärka ma hommikuti nii vara, et mul oleks aega sellega tegeleda ja seega näevad minu haledad katsetused välja üsnagi juhuslike plätserdustena. Ühtlasi otsustas mu õde, et kui ta juba mulle midagi tellib, siis tellib ta mulle juba kohe hulga kraami. Seega on minu poole veel teel ka mingisugune liitrine šampoon, mida ma tõesti ei näe lõppemas veel sellel aastakümnel. Veel sain ma palsami, mida olen varasemalt pähe pannud ainult tänu teadmatusele. Võttes riiulilt suvalise pudeli ja siis avastades, et leitud segu ei vahuta minu peas. Aga nüüd, kui ma talitan õpetuse järgi on mul tunne, et ma olen suuteline tundma mentooli lõhna oma juuste kaudu. Ja see juba on midagi, sest tavaliselt tunnevad mu juuksed lõhna sama palju, kui minu kinnine nina praegu suudab.

Ilmselt te imestate, et miks ma siia midagi kirjutan. Siis vastuseks võin öelda, et homme on bioloogia töö, mis tähendab, et ma otsin igasuguseid ettekäändeid, et selleks õppimist vältida. Olen selles juba nii osavaks muutunud, et võin seda ilmselt hommikuni vältida.

Olen ka hakanud kuulama audiobooke ja pean tunnistama, et need on üsnagi nauditavad. Kahjuks ma praegu ei viitsi neist pikemalt kirjutada, aga luban, et järgmises sissekandes kirjutan neist põhjalikult ja lisan ka omapoolsed soovitused.

Kui aga kellelgi on soovitusi, siis ärge jääge võõraks.



Ignoreeri seda linki. See on mulle enesele meeldetuletusesks.
http://www.youtube.com/watch?v=W-C-aIxZsLs&feature=related