Vahepeal on möödunud ligi nädal aega. Ja peab mainima, et tegemist oli ühe ääretult tegusa nädalaga.
Alustan sellest, et tänan kõiki, kes mulle sünnipäeval(või hiljem/varem) õnne soovisid. Teie õnnitlused läksid mulle hinde ja südamesse ja igasse muude kehaõnarusse. Igatahes, teadke, et ma olen teile tänulik ja loodetavasti pean ka teie sünnipäevi meeles.
Poes veel dokumenti küsitud pole, mis on natukene pettumust valmistav. Oleks vaja kedagi, kes lihtsalt küsiks korra seda, et ma saaksin selle talle nina alla lükata ja näkku naerda, et ma pole nii noor nagu sa arvad.
Jõulud möödusid rahulikult ja nendest polegi midagi erilist rääkida. Tänan jällegi kõiki kingitegijaid ja õnnesoovijaid. Soovin siinkohal ka HÄID JÕULE inimestele, kellele mul pole olnud võimalust soovida.
Täna hommikul käisin ma verd andmas. Oli väga huvitav kogemus ja ma tunnen südamest kaasa inimestele, kellel seda võimalust pole. Tahaks öelda, et käisin seal, et olla mingisugune elupäästja, aga tegelikult olin ma lihtsalt uudishimulik. Mind absoluutselt ei huvita see, mis nad minu verega teha tahavad. Küll huvitas mind see, et missugune see doonorlus välja näeb. Seega seda ma sinna välja uurima läksingi.
Esimese asjana pidin ära täitma mingi küsimustiku, kus tuli vastata ntx küsimusele, et kas oled viibinud Suurbritannias aastatel 1980-1990. Seega mõtlesin, et see mind väga ei puuduta. Edasi võeti mult vereproov, mis oli ka ühtlasi kogu preotseduuri kõige valusam osa. Selgus, et minu veretüüp on 0- Nendele, kes ei tea, võin öelda, et see on kõige haruldasem veri Eestis. See tähendab, et ma olen eriline. Ootasin siis ka vähe erilisemat kohtlemist, aga seda ei tulnud.
Edasi viidi mind mingisse teise ruumi, kus küsiti veel mõned küsimused ja serveeriti Limpa kõrremahla. Teinud mahlale otsa peale, läksin oma teekonnal viimsesse punkti, kus ma siis loovutasin ligi pool liitrit endast. Nõel, mille nad mulle käsivarde torkasid tundus masendavalt suur, kuid oli õnneks hästi teravaks ihutud, et erilist valu tunda ei olnud.
Seal ma siis lebasin ja veritsesin oma 5-10 minutit kuni sai mulle määratud kilekott täis. Nõel võeti veenist välja ja mind saadeti minema. Järgmises ruumis pakuti mulle veel teed(mille pidin ise valmis keetma) ja küpsiseid. Lõpuks sain oma kleepsu välja vahetada mingi maiustuse vms vastu. Valisin ühe kena tassi. Erinevaid tasse oli seal 3tk, mis tähendab, et mul läheb veel pool aastat, enne, kui mul õnnestub kokku koguda kõik erinevad.
Oli küll pikk vahe eelneva postitusega, aga ma olen väsinud ja vähe uimane, mis tähendab, et ma tõesti ei viitsi siia praegu pikemalt midagi kirjutada.
Head vaheaega ja (igaks juhuks) Head uut aastat !!!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar