Üleskutse kõigile treffneristidele. See nädal nüüd kõik päkapikumütsidega kooli! Loome koos koolis vähe seda jõulumeeleolu. Kui minu aktiivsed lugejad ei järgi minu eeskuju, on nad minu silmis surnud. Ainus vabandus oleks siis mõne lähedase inimese surm või tõsine kurguhaigus. Muud inimesed on kohustatud kandma seda mütsi.
Jällegi vabandan, et ei ole viitsinud siia juba pikemat aega kirjutada. Näen, et inimesed usinalt uurivad minu blogi ja mul on kahju neile pettumust valmistada siia mitte sõnagi kirjutades.
Tutvusin täna lähemalt ühe toreda jänesega. Täpsemalt jänese anatoomiaga.... Šokolaadi- ja tšillikastmes. Oli väga maitsev. Limpsisin isegi kondid puhtaks. Aga ärge pidagi mind julmaks inimeseks. Mina polnud see, kes selle loomekese piinad lõpetas(ja neid piinu alustas). Mina olin ju süütu kõrvalseisja, kes lihtsalt otsustas sellel jänesel ühe jala ära süüa....
Homsest algab minu sünnipäevanädal. Neljapäeval on plaan tulla ülikonnaga(ja mütsiga), mis teeks minust tõsise isapäkapiku. Olen seda neljapäeva juba väga pikalt oodanud. Umbes sellest ajast saadik, kui ma sain teada, mis asi see alkohol täpsemalt on.
Nädalalõpp ei kulgenud päris nii, nagu ta oli algselt plaanitud. Nimelt rikkusid minu plaanid ära mingid patsillid, mis tekitasid mulle eluohtliku palaviku 37.0 Arvestades seda, et minu normaalne kehatemperatuur on umbes 25, siis oli mul ääretult kehva olla. Seisin surmaga silmitsi ja sülitasin talle näkku, karjudes: "SA EI VÕTA MIND ENNE MU SÜNNIPÄEVA!" Tundub, et see mõjus. Praegu olen jälle enam-vähem elu ja tervise juures ja tundub, et olen ka sunnitud kooli peale mõtlema.
Midagi hirmast see nädal ees ei oota. Tunniplaan on ka üsnagi konkreetne ja lubab palju aega lihtsalt lõõgastumiseks. KESSE KURAT OLI, KES ÜTLES, ET 11KLASS ON RASKE?! Siiani on olnud üks suur pidu ja pillerkaar. Ei kujutaks ettegi seda, kui tunniplaanis oleks kirjas kunst, muuskia, keemia, vene keel and stuff. Siis peaks vist külle vaikselt eneka peale mõtlema hakkama.
Sain raamatukogust kirja, et minu kauaoodatud raamat(A Feast for Crows) on saabunud. Olin järjekorras nii kaua juba olnud, et mul oli see lausa meelest läinud. Siiski, korjasin ta sealt ära ja plaanin lähiajal ka sellega lähemalt tutvust teha.
Ühtlasi üle pika aja kaklesin ühe kassiga. Õigemini kakles kass minuga. Jalutas mööda ja ilmselt tal tuli selline vähe vihasem tuju peale ja ta otsustas minu kätt vähe pureda. Asi lõppes, nagu oligi oodata, tema võidu ja minu veritsemisega. Siiski, mina arvan, et moraalselt jäin siiski mina peale, sest ma ei karjunud, ega andnud alla, ega palunud tal lõpetada.
Siia kirjutamine muutub üha raskemaks. See on minu 105-s või 106-s postitus ja ma hakkan vaikselt paanikasse sattuma, sest mul saavad naljad otsa. See on üsnagi tõsine probleem. Proovige mind ilma naljata ette kujutada... Tulemus on üsnagi võigas.. Pean kiiremas korras leidma mingi uue ja hea allika, et oma naljatagavara täiendada, sest kui minu postitused hakkavad oma naljakust/naljalisust(ei tea, kumb on õige sõna) kaotama, siis ma ei näe eriti mõtet selle blogiga jätkata.
Igatahes praegu ma veel ei lõpeta, sest minul(ja mõnel teisel inimesel) on veel minu võimetesse usku. Aga, kui teile tundub, et seda teksti lugedes teil enam suunurgad ei tõuse, siis palun andke mulle teada ja ma proovin ennast parandada või hoopis löön blogile käega(seda viimast ma muidu väga ei eelista).
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar