Pole siia jällegi nii kaua kirjutanud, et ei teagi kohe, kust alustada. Vahepeal on paljugi juhtunud ja õnneks ma siin kõigest rääkida ei tahagi, mis teeb seda kirjutamist vähemalt natukenegi kergemaks.
Aga alustan siis jälle sõnaga PARAS. Paras kõigile, kes ei käi HTGs ja pidid tänase päeva koolis veetma. Teadke, et kui te käisite täna koolis, siis te pole inimolendina nii tasemel, kui need, kes ei käinud. Ma ei räägi praegu nendest, kes käivad kutsekas ja täna lihtsalt otsustasid kooli mitte minna ja selle asemel nurga taga suitsu teha.
Kodus oli väga mõnus olla. Sai kaua magada ja õnneks on see nädal ka mõni vene keele ja bioloogia tund vähem. Samas ei saa öelda, et tänane päev oleks kuigi produktiivne olnud. Olen enamuse ajast maganud. Korraks puutusin ka kohustuslikku kirjandust, mis on ligi 15lk, aga see osutus mulle tol hetkel ületamatuks ja ma vahetasin ta vähem kohustusliku kirjanduse vastu.
Seljataga on ka esimesed bioloogia tunnid. Õp Kraana tundub selline päris mõnus, hoolimata sellest, et ta kunagi suud lahti ei ole teinud. Ta räägib küll palju, aga seda alati väga kokkusurutud hammastega. Siiski, õpetaja ei tekitanud minus vastumeelsust bioloogi vastu - selle tekitas aine täitsa ise. Ma pole harjunud sellega, et ma pean hakkama õppima midagi, mida ma pole mitte kunagi õppinud. Põhikoolis sai lihtsalt maha kirjutatud pinginaabrilt, kes kirjutas kõik telefonist maha. Seal oli vähemalt süsteem, mis toimis. Mulle ei meeldi muutused ja seda eriti siis, kui see tähendab seda, et ma jälle kaotan tükikese oma vabast ajast.
See väike vaheaeg algas küll väga kenasti. 3 õhtut - 3 pidu. Neist midagi väga rääkida polegi. Mitte selle pärast, et seal midagi ei toimunud, aga see on pigem see jutt, et ma ei taha sellest rääkida... Siiski, ma tänan Marist selle teki eest, sest ma avastasin mingil hetkel, et mul oli jube külm ja siis tema langes taevast(uksest) inglina ja viskas mulle teki peale. Mainin ka ära, et naabrid kuulasid väga head muusikat, meeldis see neile või mitte.
Teine õhtu olin ma kaine autojuht, mis tähendab, et ega sellest ka midagi erilist jutustada pole. Seega liigun ma edasi kolmanda õhtu juurde.
Toimus Matthiase juures siis väikene pokker. Täpsemalt ei hakka seda pingelist mängu kirjeldama, aga mainin ära, et teenisin päris kenakese summa... mis kulus õhtul mäkis ära. Minu mäng paranes võrdeliselt captain morgani vähenemisega ja tulemus rääkis enda eest. Saan ära mainida ka seda, et proovisin esimest korda absinti. Asi oli küll nii palju lahjendatud, et enam ei põlenud, aga see ei ole point. Maitse oli kohutav, aga kadus sama kiirelt kui tuli, mis tähendas, et ta on siiski parem väljavaade kui näiteks viin.
Hokimängu me kaotasime ja seega oleme nüüd konkurentsist väljas. Kahju küll, aga ega elu läheb edasi. Oleks ju võinud võita, aga samas oleks võinud juhtuda ka palju muudki.
Tänane kirjutamine ei suju kohe üldse. Minu mõtted on mujal ja mind isegi ei huvita see, et kõik, mis ma siia kirjutan on puhas jama.
Mainin ka ära selle, et Siim-Sander Sägi, Kui sind homme robootikas ei ole, siis ma olen sunnitud helistama su emale ja laskma tal sind loomaarsti juures magama panna.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar