Kõigepealt vabandan erinevate trükivigade pärast, sest kuna minu enda arvuti keeldus käivitumast, olen ma praegusel hetkel sunnitud kasutama läpakat. Olen üks väheseid inimesi, kellele absoluutselt ei meeldi läpaka klaviatuur. Minu meelest on see liiga pisike ja klahve tuleb vajutada hoopis vähema jõuga.
Igatahes on mul olnud juhtimisõigus juba üle nädala ja peab tõdema, et see on väga võimas tunne. Alguses oli vähe imelik sõita nii, kui ei olnud sõiduinstruktorit kõrval, aga nüüd tuleb see juba üsnagi loomulikult. Load tulid täpselt õigel ajal, sest muidu mul poleks erilist tahtmist käia trennis vms, kui ma oleks sunnitud sõitma bussiga.
--Kiire söögipaus--
Mis osutus pikemaks, kui ma arvasin, sest olukord nõudis minu käest seda, et ma oma venda vähe lõbustaksin. Muidu sõin mingeid sokolaadi helbeid piimaga, mis minu arvates on kohutav toit, eriti praegu, kui õues on külm, ei taha külma piima tarbida. Oleksin lisanud menüüsse ka mõne pasteedileiva, aga otsustasin need siiski pärastiseks jätta, et oleks hea nautida.
Neljapäeval käisin klassiga (jälle)teatris. Seekord vaatasime filmi nimega Karin ja Indrek, mis minu arvates osutus peaaegu ainult Karini šõuks. imo oligi tegemist rohkem etendusega Karin ja Sõbrad. Siiski, etenduse kohta võib öelda nii palju, et ta oli pikk....väga pikk... Kõigepealt tuli istuda väikestel rohelise kattega puittoolidel, mis olid mõõtude poolest peaaegu parajad minu vennale, aga milles inimestel jääb kitsaks. Ja nendes tuli istuda KAKS TUNDI. Ja kui need kaks pikka ja rasket tundi said istutud, tuli seal istuda VEEL KAKS TUNDI. Asja muutis veel paremaks see, et seal oli soojem kui põrgus. Ma arvan, et keskmine temperatuur oli seal kõrgemal kui tavalises saunas.
Siiski pidasin vapralt lõpuni vastu ja hingasin koos kõigi teistega kergendatult, kui lõpuks aplaus lakkas ja meil koju lubati sõita. Mainin ära veel nii palju, et etendus ise oli täitsa tore. See oli nagu seebiooper, kus Kergelt paranoiline naisolevus kõiki kahtlustab ja üritab nende saladusi välja pinnida. Kohati sai isegi naerda, mida ma ei oleks osanud isegi unes näha, aga võib-olla oli asi lihtsalt selles, et ma naersin tsipa valedes kohtades.
Täna oli keemia töö. Ja vastupidiselt üldisele arvamusele, läks mul see töö isegi võrdlemisi hästi. Võib-olla... Kui ma töö kätte sain tundus mulle kõik väga lihtne ja lehendades edasi, ei läinud see kõik oluliselt raskemaks. See oligi siis kas esimene töö, mida ma keemias oskasin natukene, või on tegemist sellega, et ma olin nii loll, et ei saanud aru isegi seda, et ma midagi ei oskanud. Eile kulus mul oma pool tundi intensiivset keemia õppimist, et endale selgeks teha, et ma ei saa sellest aru.
Homme ootab mind ees kirjanduse töö, milleks ma veel õppima pole hakanud. 3-st raamatust on mul 1 läbi, mis tähendab, et asjaga on samahästi kui ühelpool. Otsisin ka teistele raamatutele sisukokkuvõtted välja, et oleks siis hea vaadata, kui ma lõpuks otsustan neid lugeda. Ei tea, kas see hetk ka täna tekib, aga elame - näeme.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar