Igastahes täna esimesel pikal vahetunnil, käisime kambaga härra Tõnissoni kuju juures istumas. Mingil hetkel käis üsnagi kuuldav pauk otse selja taga. Pöörasime ümber kõik ähmi täis ja seal polnud absoluutselt mitte kedagi...
Siis leidsime maast Walteri killud. Oli väike pudelike kas kuskilt üle müüri visatud või kukkus puu otsast tuulega..go figure... Kukkus see igatahes vb 1-2m mu kukla taha, et ega palju puudu ei jäänud. Oleks näinud seda kukkumas, oleks vb elu silme eest läbi käinud ja oleksin saanud vb mõned toredad mälestused uuesti läbi elada.
Uurisime ümbrust ja kedagi ei paistnud. Seega on minu isiklik arvamus, et keegi viskas mind pudeliga ja põgenes teleporteerudes sündmuspaigalt.
Homme ootab füsa arvestus. Ega väga ei muretse, asi ikka õpitud ;) aga no eelmine kord oli ja ja tulemus oli ikka 3.
Midagi oli veel nädalavahetuse kohta, mida ma tahtsain siin jagada, aga ei ole meeles, mis see täpselt oli.
Aga ükskord algab aega,
mil ma tulen mootorsaega.
Läbi Kadrioru pargi,
lõikan kada tarvis hargi.
Polnud minu mõeldud(tunnista, et sa arvasid, et minu riim...), on lihtsalt tore laul, mida ma viimasel ajal ei saa oma peast välja. Olen sunnitud seda ümisema(laulan viimasel ajal ka "turvameest"), aga ma üritan ennast parandada.
No näed. Mitte midagi huvitavat ei olnud kirjutada, aga kae kui pika teksti ma siia kokku sain. vapsjee romaan juba. Keegi võiks pakkuda see sodi kõik raamatusse kirjutada, saaks selle treffner-ülikooli-rikkaks plaaniga juba varem alustada.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar