teisipäev, 17. mai 2011

Jamh mul oli pealkiri valmis mõldud, aga ema tuli siia, et mingi kiri ära saata ja ma panin selle akna kinni, kaotades kogu oma töö ja vaeva....

...aga see-eest kiri sai saadetud.

Käisin täna üle pika aja trennis. Viimati käisin reedel, seega minu jaoks on suur vahe sees olnud. Siiski...

Sinna minek oli juba paras seiklus. Mõtlesin, et ei hakka rolleriga minema kuna lubas vihma(taevas lubas mitte ilmateade). Seega läksin bussiga. 8 mis tavaliselt viib mind Arena ette pmst, see kord ei viinud.

Täna olid mingid õppused politseil ja sõduritel ja tuletõrjel ja mingitel kuttidel, kes töötavad rongidega(ei tea ametinimesid). Igatahes...

Buss pööras natukene varem ära kui oleks pidanud(veeriku selveri juurest läks üle raudtee) ja ma sattusin segadusse. Bussijuht küll mainis midagi, aga mul olid klapid peas kuulasin vist Kerli - Army of Love(jaja ma tean...). igatahes ma sõitsin rõõmsasti teisele poole raudteed(Betooni ülesõit), lootes sealt trenni pääseda, aga mingi tore sõdur takistas mind. Aga ma ei süüdista teda, kuna tema seljataga oli aed ja selle taga rong, mis oli vahuga üle pritsitud(nagu wtf milleks see). Igatahes istusin esimese bussi peale, mis läks vastassuunas (20) ja sõitsin Taara puiesteele. Sealt ma läksin jala edasi(või tagasi, kuidas võtta...).

Igatahes kestis minu teekond trenni tavalise 10min asemel ligi tund aega... Soojenduse jätsin vahele ja tavalise teisipäevase jalatrenni asemel tegin hoopis pühapäevase rind-biitseps-kõht trenni. Seda ka sellel eesmärgil, et kuna homme(kolmapäeval) on 1km jooks hindele, ei viitsinuud ma on jalgu ära vigastada... Teen seda neljapäeval.

Ja btw ma tulin trennist jala koju. Ligi 3km kõndisin üsnagi korraliku vihmaga......Haigelt mõnus oli(nagu ausalt mõnus, mitte sarkasmiga). Pärast olin muidugi tsipa niiske, peale ~24min vihmast jalutust, aga ma ei kurda senikaua kuni ma mingit haigust külge ei saa :D

Pmst kokkuvõtteks ütlen et ma olen nende rongimeeste peale kergeltöeldes ärritunud, aga vihm oli tore.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar