Kõndivad surnud.

Mõtlesin, et kirjutan selle endale siia üles, et siis äkki ei lähe meelest. Pühapäevast hakkab the Walking Deadi teine hooaeg, mis tähendab, et alates esmaspäevast, on see juba internetis saadaval. Samas järelemõeldes, on siia meeldetuletuse kirjutamine üks minu kehvemaid ideid, kuna ma ei loe oma postitusi. Ma ei loe neid isegi siis, kui ma olen nende kirjutamise lõpetanud.
Kui ma siiski juhuslikult satun seda lugema, avastan, et teemad pole eriti hästi üksteisest eraldatud, mis muudab minu jutu pointile pihta saamise keeruliseks ise mulle endale.

 Liikudes edasi, räägin, et tänases selja(ja triitsepsi) trennis oli päris võimas tunne. Lõuatõmbeid(laia haardega, mitte neid tavalisi kergeid) loendasin mina 9(Kevin loendas 8), mis ületas minu eelmist rekordit 4 võrra. Ei saa ka just öelda, et pole tükk aega teinud, sest viimati tegin neid lõuatõmbeid neljapäeval. Sarnane lugu on rööbaspuudel surumisega. Varem nägin kurja vaeva, et teha kasvõi  6 tükki. Täna esimese seeria ajal tegin 7. Avastasin, aga, et jõudu jäi väga palju üle ja järgmise seeria ajal pigistasin juba 14 tükki. Kolmandast ma väga midagi enam ei oodanud(sest olin arvamusel, et olen väsinud), aga siiski surusin seal 15 tükki. Seega suurendasin isiklikku rekordit umbes 250% võrra :) Selle üle võib juba uhke olla.

Koolis avastasin, et minu telefoni vibra ei tööta, mis tähendab, et mingi kõne korral pean ma lootma jääma ainult helile. Helin on mul üsnagi vaikne ja arvestades seda, et õues on mul tavaliselt mingi muusika kõrvas, pole ma enamasti suuteline nendele kõnedele reageerima. Siiski on mul ka sellele lahendus, nagu ma täna bussis avastasin. Tuleb lihtsalt aru saada, kuna enamus inimesi, kes paiknevad sinu läheduses, sind imelike nägudega põrnitsema hakkavad(eriti kurjade nägudega on tavaliselt üle 120-aastased vanamammid, kellel on isegi paha tuju kurgi hinna tõusu pärast). Kui on juba tajuda, et inimesed vaatavad sind rohkem, kui on viisakas ja kohati isegi naeravad(jah, naeravad teise õnnetuse üle), oleks targem oma mobiiltelefoni kontrollida.

Lisan sellise õnneliku uudise, et ma ei pidanudki vene keeles oma jutustamist vastama!! Ljubofile oli ilmselt minuga niivõrd lähestikku istumine ikka väga vastumeelne, muidu ta poleks jätnud kasutamata võimalust mulle järjekordne kena kolmekene sinna päevikusse väänata. Järgmine tund on neljapäeval, millest ma olen sunnitud õppesõidu(hambaarsti vms) tõttu suuremalt jaolt puuduma. Seega on ees selle aasta esimene vene keele tund, mida ma lausa ootan.

Titooova Ljuboff-boff-boff-boff !!!!