Olen ennast viimasel ajal üsnagi käest lasnud. Plaanis oli, et ma ikka kirjutan siia üsnagi tihedalt, aga viimaste nädalate sündmused on selle blogimise üsnagi tahaplaanile lükanud. Mitte, et need kindlad sündmused oleksid sellised, millest ma kirjutada ei taha või ei saa, aga sellised, millest ma lihtsalt kirjutada eriti ei viitsi.
Üldsegi on hakanud see blogimise tahe kuidagi vähenema. Ma plaanin küll seda jätkata, aga minu jaoks muutub järjest raskemaks koondada endas seda energiat, et siia jälle mõned read kirja saada. Ja jällegi, ma ei taha öelda, et mulle ei meeldiks siia kirjutada, aga ma nagu lihtsalt ei suuda enam siin kirjutada sellise pühendumusega nagu varem.
Üldsegi on hakanud see blogimise tahe kuidagi vähenema. Ma plaanin küll seda jätkata, aga minu jaoks muutub järjest raskemaks koondada endas seda energiat, et siia jälle mõned read kirja saada. Ja jällegi, ma ei taha öelda, et mulle ei meeldiks siia kirjutada, aga ma nagu lihtsalt ei suuda enam siin kirjutada sellise pühendumusega nagu varem.
Nüüd, kus ma olen selgitanud, miks ma siia ei kirjuta nii sagedasti kui varem, võib vist liikuda edasi vähe blogmisväärsematel teemdel.
Alustan sellest, et kinoskäik, mille organiseerisime, läks väga edukalt. Kokku tuli umbes 10 inimest, seega oli meil hea seltskond. Film, mille meile valis Matthias, oli Johnny English, mis osutus üsnagi õigeks valikuks vaatamata sellele, et see oli hinnatud lastefilmiks. Sai nali ja SSS-i pisitillukene märjukese anum lõid üsnagi toreda meeleolu. Film oli täitsa hea, vaatamata sellele, et kõik stoori oli väga etteaimatav. Seega, soovitan seda filmi soojalt kõigile.
Peale kino hõrenesid meie read märgatavalt ja seega suundusime linna ainult 5-kesi. Avastasime, et Baribal on kella 2-ni lahti, seega lõime seal vähe aega surnuks. Piljard läks võrdlemisi kesiselt(minu mäng oli üsnagi heitlik ja ebastabiilne), aga see polnudki peamine.
Lisan, et teel Baribali, toimus ühe salajase mäe otsas(selle mäe, mis paikneb riiamäel kohtumaja kõrval) selline väikene vennastumine. Pmst meist keegi polnud seal varem käinud ja esimese asjana läksime seda mäge rüvetama. Rohkem ma siinkohal sellest ei räägi, kes teab, see teab.
Üleeile sain ma kirja!!! Nagu postkastis oli ümbirk, millel oli minu nimi peal ! Seda ei juhtu eriti tihti ja kui juhtubki, on see tavaliselt midagi, mis ma olen tellinud vms. Seekord oli aga erand. Kiri oli statistikaametilt ja selgus, et minuga tahetaks jälle eksperimenteerida. Aga see pole tavaline küsimustik, vaid seekord pean helistama kellelegi(nime ei avalda) ja kokkusaamise organiseerima. Tahetakse teada mida ma tean ja oskan, mis on ka ühtlasi uuringu nimi. Kirjas oli ka öeldud, et on väga oluline, et ma osaleksin ja et ma esindan sadu inimesi. Seega ma kasutan kindlasti võimalust, et näidata neid sadu inimesi heast küljest.
Inimene, kellega pean kokku saama on mulle võõras. Seega tegin laiaulatusliku taustauuringu Google näol. Tulemused olid hirmutavad. Inimene, kes mind küsitleb, õpetab mingid sotsioloogiat, aga ühtlasi ka enesekaitset ja karated. Facebooki pildil oli ta vibuga, seega ei ole see kõik väga julgustav.
Igatahes, kui ma mingil perioodil kadunuks jään, teadke, et süüdi on statistikaamet.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar